EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
17.sajandi jooksul jäi üldiselt valitsevaks eesti keele saksapärane kirjutusviis ja grammatika
vägivaldne painutamine saksa reeglite alla. Sellele suunale pani aluse Stahli grammatika
aastast 1637. (Vahtre, 1993)
Omaette probleemiks kujunes Piibli tõlkimine, sest sellega tekkis lugematuid ortograafia- ja
tõlkeprobleeme, lisaks tuli arvestada kahe eesti kirjakeelega. Mõnda aega oli tartu murdel
teatav edumaa. Kuid tõlkevaidlused polnud sugugli asjtud, nende käigus loodi ja arendati eesti
keelt. (Laur, 1999)
Kokkuvõte
Eesti rahvakultuuri 16-17 sajandil uurides selgus, et eestlaste ehtsast kultuurist ei saa siin eriti
rääkida. Meie esivanemate kombeid ja traditsioone on mõjutanud väga erinevad vallutajad,
kes meie alal vähemat või pikemat aega valitsenud on. Need sajandid olid maarahvale rusuv
ja eelkõige alahoidlik aeg, kus ei olnud võimalust oma õiguste eest võidelda või iseseisvalt
otsuseid vastu võtta.