KASVATUSE KLASSIKA
Karistust läheb hoopis vähem tarvis, kui kasvataja iga kord eneselt küsiks kas ei ole ka
mina lapse süüs kaassüüdlane või peasüüdlane;
karistus ei ole kohane seal, kus on tegemist mingi füüsilise defektiga või mõne vaimse
puudega (andevähesus, otsustusvõime nõrkus jms). Karistatakse ju ainult halba nõrka
tahet. Samas aga, nõrkusi vabandades tuleb hoiduda sellest, et ei tehtaks puudustest
voorust või ei sugereeritaks lapsele teadmist: ma ei saa, ma ei või jms.
Vanemate eeskuju
On selge, et kasvatuses ei suuda mingi üksik vahend imesid korda saata. Ei ole retsepti, mis
asendaks vanemate eeskuju. Kui näiteks isal on iga teine sõna "kurat" ja ta karistab last, kes
liialt vannub, siis imet ei sünni - laps vannub ka pärast karistuse kandmist. Mingid retseptid
ei aita, kui kasvataja enese isiksuses on suured puudused. Paljud uurimused on veenvalt
annaabi.ee 
