"sugavmusta" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Tule mu teekaaslaseksja ma opetan sulle kogumise kunsti, ma juhatan sind linna, kus kojad on joukad, kus koik aidad on vilja tais ja kus rauga paevad mooduvad muretult. See on linn, mille elanikud oskavad aega kalliks pidada, nad on joukad ja nende kohud ei riidle nendega. Uhtki vaest seal pole ning kerjust ei nae kuskil. Sellesselinna tahan ma sind juhatada." Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured. Uudishimu arkas karjuse sudames. Oma meelerannakutel Dli ta kulas- tanúd paljusid linnu, kuid sellist, mille tanavatel poleks uhtki kerjust ja mille aidad oleks koik vilja tais, polnud ta nainud. Ta oli tuttav lugematute inimeste elusaatustega, Dli kohanud oma nagemustes palju rahulolevaid mehi ja naisi, kuid nende rahulolu Dli alati riailine. Tarvitses neil jaada AIVARJORGENSON