Eesti taimed ja taimekate
sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe
servad pole kokku kasvanud. Õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied
väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku. Pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet.
Vili on teris.
N: harilik pilliroog, tuulekaer, harilik nurmikas, kerahein, murunurmikas, harilik aruhein,
jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein,
oder, nisu, rukis.
Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes
morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks,
primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond
vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad
paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt.
annaabi.ee 
