Suur rahvaste ränne
lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele
(vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja
Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused):
ingveonid (Põhjamere ääres),
ist-veonid (Reini ääres)
herminonid (sisemaal).
Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide,
tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid,
hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või
väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina,
hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste
vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega.
Asustus põhines sugukonnal
annaabi.ee 
