VETERINAARGENEETIKA
satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta
emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm
pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke.
2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased
kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese
tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased.
3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel
isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast.
Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega.
19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed,
kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe,
sest seni pusis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi uhist.