Maailm 20. sajandi algul
Kõikjale tungisid läänelikud
tarbeesemed, rõivad ja mood. Avastusi oli 20. sajandi algul mitmeid. Moesõnaks oli progress, inimesed tundsid end igavestena
ja pöördumumatutena ja seetõttu tundusid kohatuna erinevad katastroofid. (Titanic, maavärin Lõuna-Itaalias). Jõukamates
piirkondades olid uuendused silmale näha, näiteks nagu New Yorgi pilvelõhkujad, elektrilaternad Pariisis. Linnade tänavatel
marssisid ühe enam häälekamate naisõiguslaste ehk sufraznettide rongkäigud. Leiutati tselluloid.
Leidus ka sügavat pessimismi. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitism(juudivaenu) tugevnemine, mida
võis märgata Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistliku
liikumise, mis hakkas koondama juurte ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena.
Teadus ja tehnika
Alguse sai geneetika. 1900. a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale
annaabi.ee 
