Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sufiksites" - 1 õppematerjal

sufiksites on säilinud klusiil: oiged ‘parem’, tapta ‘lööma’ puudub klusiilide astmevaheldus: en näge ‘ei näe’ geminaatklusiilid lühenenud: ikun ‘aken’ (sm ikkunai), kal’is ‘kallis’ puudub vokaalharmoonia pikad vokaalid lühenenud: ma ‘maa’, so ‘soo’ sõnaalguse g, b, d: bolad ‘marjad’ rohkesti vene laensõnu (ca 1100): gul’aida ‘jalutama’, pražn’ika ‘pidu’ 1930ndatel oli lühikest aega vepsa kirjakeel, 1990ndatest taaselustatakse
Eesti keele ajalugu
38
docx

Eesti keele ajalugu

3. Geminatsioon – nähtus, kus üksikkonsonant muutub geminaadiks: *külähän > *külään > *küllä; *tupahan > *tupaan > *tuppa (eL murretes on eriti palju geminatsioone!). 4. Lühikeste geminaatide teke – kui teine silp oli kinnine: *päkkän > Q2 päka, *seppän > Q2 sepa, *tammessa > Q2 tammes, *lillelta > Q2 lillelt 5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites: a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne); b) kk > G, pp > B, tt > D, kui teine silp oli kinnine (*lauttˇan > lauda, vrd lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas > pilbas). 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine. Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles.

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun