ulatub filosoofia ja teaduste doktorite osakaal 10% eestlaste koguarvust, Peterburist on eestlastest teadlasi 3-4 korda vhem kui Moskvas. Samas on Krasnojarski krai, Tveri, Tomski ja teiste oblastite klade eesti kogukondades krgharidusega inimeste osakaal thine. Kige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad Peterburis, kus 2002. aasta rahvaloenduse jrgi elas 2226 eestlast, Leningradi oblastis (1409) ja Moskvas (1244). Siberi kogukonnad on ldiselt vikesed. Kaks suuremat eesti klakogukonda (lem-Suetuk ja Haidak) asuvad Krasnojarski krais, kummaski elas 2008. a. aastal umbes 200 elanikku, phiosa eestlased. Lisaks veel viksemad klad ja Krasnojarsk. Novosibirski oblastis elab eestlasi enim Nikolajevka klas (Ktovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on ks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kaseklas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on
2.3. Eesti keel Venemaal Venemaale on eestlasi pagenud hiljemalt 16.sajandist, aga neid on sinna viidud ka sõjavangi või saadetud süüteo eest karistust kandma.Kõige rohkem eestlasi on läinud Venemaale ise, otsima vaba maad ja vabamat elu. Praegu, 21.sajandi algul, on selliseid külasid, kus suheldakse eesti keeles veel Siberis:Lillikülä,Estonka ja Jurjevka Omski oblastis, Nikolajevka Novosibirski oblastis, Jurjevka Kemerovo oblastis ning Ülem-Suetuk Krasnojarski krais. Suurem eestlaskond elab veel Omski oblasti Zolotaja Niva külas, Tomski oblasti Kasakülas. Vähemalt vanem põlvkond suhtleb omavahel eesti keeles Uljanovski oblastis, Kirovi oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni 2005 eesti õppekeelega Petseri II keskkool),Punase Lageda (Krasnodari krai),