Vormsi uurimustöö
Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse.
Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest
enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond.
Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat
maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid
rootslased.
Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt
ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti
talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks.
Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud
rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased
annaabi.ee 
