Histoloogia võimalikud küsimused
ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba
ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis.
Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning
vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb
nucleus thoracicus.
35. Higinäärmete jaotus ja ehitus
Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad
lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja
apokriinseteks näärmeteks.
36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus
Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga
(pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma
koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga