Atlandi harta(1941 august) Ühinenud Rahvaste dekl.(1942) Hitleri-vastane liit kohustus kasutama vaenlase vastu kogu oma jõudu Teherani konverents(1943) Jalta konverents(1945 veebruar) Potsdami konverents(1945 juuli-august) MRP(23.08.1939): mittekallaletungi leping. Lisaprotokoll jagas Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia NSVLile ja Poola lääneosa, Leedu Saksale. Münheni kokkulepe(1938): Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeenimaa. Nürnbergi protsess(peale IIMA lõppu, kurjategijate karistamine)
Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist Austriale (vabastada natsivangid ja määrata juhtpositsioonidele) marssis Saksa armee Austriasse, ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga. Ainuke, kes ei tunnistanud seda oli Mehhiko. 29. sept. 1938 – Mücheni kokkuleppe – esitatud Briti peaministri Neville Chamberlaini poolt, millele kirjutasid alla Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa, kus Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeenimaa aga ülejäänud alad pidid puutumatuks jääma. 23. aug. 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, millega lubati 10 aasta jooksul mitte üksteist rünnata, mia aga sisaldas ka salajast protokolli, millega jaotati Ida-Euroopa pooleks.
Austria ei suutnud agressori vastu seista ning alistus. 13 märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. 4 aprillil 1938 Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni konverents Briti peaminister Neville Chamberlain 29. Septembril 1938 sõlmisisd Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeenimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. MRP 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on ajalukku läinud allakirjutajate järgi kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus