Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)
rahvahääletus Saksamaaga ühinemise ,,seadustamiseks". Ühinemist toetas 99%
hääletanuist. Hääletamine ei olnud paljudel juhtudel vabatahtlik, sest valitses hirm juba enne
okupatsioonivähede saabumist Austrias tegutsema hakanud Gestapo repressioonide ees.
Müncheni konverents. Tsehhoslovakkia piirid oli määranud Pariisi rahukonverents kuid nii,
et riiki jäi kolm miljonit sakslast, kes elasid peamiselt Sudeedi mäestiku piirkonnas. Pärast
Hitleri võimuletulekut asutati Sudeedisaksa Partei, mis joondus NSDAP järgi. Kohe pärast
Austria liitmist Saksamaaga teatati, et ei lepi oma olukorraga, mis tekkis peale 1.
Maailmasõda. Nende nõudmised tähendasid Tsehhoslovakkia suveräänsuse likvideerimist.
Algas nn Tsehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Ts.-t
kallaletungiga, kuid Ts. oli tugevaima sõjaväega väikeriik Eur-s ning oli valmis vastu
hakkama. Sekkus Suurbritannia peamin N. Chamberlain, kes külastas Hitlerit (lendas elus 1.
annaabi.ee 
