Feodaalkord ja rüütliseisus
alles 1863. aasta passiseadusega), piiratud kodukariõigus (muudeti ära aastal 1865)
ja raudvara. 1868. aastal keelustati teoorjus. Venemaal olid pärisorjuse alged olemas
juba Kiievi-Vene riigi ajal, kui talupoegi sunnismaisteks muudeti. Üldine talupoegade
pärisorjastamine algas Venemaal 15. sajandil. 1497. aastast tohtisid talupojad ühe mõisniku
juurest teise juurde minna ainult nädal enne ja pärast sügisest jüripäeva sudebniku loal,
makstes endisele mõisnikule lahkumisandamit. 16. sajandil pärisorjastamine lõpetati,
kehtestades keeluaastad ja määraastad.
1649. aasta Maakogu seadustik vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja
muutis mõisa kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis
pärisorjus ka Ukrainasse. 1760. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi
karistuseks Siberisse saata
annaabi.ee 
