LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Sool lôpeb peale pärasoolt
pärakuga. Anisakiididele on omased tömbi otsaga lôppevad sagarad (lisa 5).
Raphidascaris liikidel on üks ventriikulist tahapoole ulatuv sagar (apendiks);
Phocanema ja Porrocaecum liikidel ulatub sagar (pimesool) soolest ettepoole;
Contracaecum ja Thynnascaris liikidel ulatub üks sagar ventriikulist tahapoole ja teine
ettepoole. Anisakis liikidel sagarad puuduvad. Ekskretoorne ava asetseb anisakiididel
külgmiselt, mônedel liikidel subventraalsete huulte all ja teistel närvirônga juures.
(Grabda, 1991)
Contracaecum`i perekonna esindajad on mereimetajate ja kalatoiduliste lindude
parasiidid. Contracaecum osculatum on kosmopoliit, kelle lôpp-peremees on hüljes.
C. osculatum`it esineb nii mage- kui merevee kalades. Eelkôige tursal, kuid ka lôhel
(Salmo salar), räimel (Clupea harengus membras) ja teistel eelkõige riimveelistel
kaladel. Ta on levinud eelkõige põhja poolkeral. Euroopas on teda valdavalt Põhjamere-
annaabi.ee 
