Nad mõlemad armastasid joominguid ja neid ei põletanud võimuiha tuli. Esimese poja Duti-khaani surm. Ta oli ajujahil ning hirve taga ajades eemaldus ta oma nukeritest. Suure vaevaga leiti ta üles. Ta lamas mongolite kombe järgi pooleksmurtud selgrooga. Saladuslikud tapjad olid kadunud ja neid ei avastatudki. Duti oli veel elus, kuid ta ei suutnud sõnakestki lausuda ega kätt liigutada. Üksnes ta silmad vaatasid kurvalt ning süngelt, kuni sulgusid igaveseks. Sellal sõitis sinna Subudai-bagatur, Tingis-khaani väepealik, kes oli sõjakäigult läände tagasi jõudnud. Ta võttis endaga kaasa Duti poja Batu-khaani, sest muidu oleks teda oodanud samasugune lõpp. Ta võttis ta kaasa Hiinasse ja lubas kasvatada teda kui oma lihast poega. 5 Batu-khaan lubas vallutada ja valitseda samavägevalt kui ta vanaisa Tingis-khaan ja vallutada maid kuni Viimse mereni
Enna oli ta kandnud nime Temudzin.Tsingis-khaan jagasmongolite ala tuhandeiks, iga üks pidi andma sõjaväkke 1000 ratsaniku. Nendest rajas ta enda isikliku 10000-mehelise sõjaväe. Juba 1207. aastal alistas ta Lõuna-Siberi, aasta hiljem Lääne-Siberi.1 Tshingis-khaani vallutus retked 1211-1215 aastatel vallutati Hiina. 1218-1211 vallutati Kesk-aasia ja jõuti Induse jõeni. Kaug- Aasiasse jõuti 1220. 1223 jõudsid Tsingis-khaani eelsalgad Dsebee ja Subudai-bagaturi juhatuse all läksid Dnepri kallasteni, kus kohtusid vene ning polovetsi vägedega Mongolid taganesid Aasovi mereni, kus Kalka jõe lähedal toimus lahing, millespurustati vene-polovestsi väed. See Dsebee ja Subudai-bagaturi pealetung kujutas endast ettevalmistavat luureretke, mis teostati Tsingis-khaani käsul. Viimane kavatses ette võtta sõjaretke läände, et vallutada kogu Euroopa. Osalistelt viis plaanio täide Tsingis-khaani poja-poeg Batu-khaan.2 Tsingis-khaani surm