Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured Mähised Viljad Kopsuhaigused Tee Neeruhaigused Põiehaigused Külmetushaigused Kogumine ja säilitamine
pooluse suunast tuleva külma õhuga. Õhumasside segunemist ei toimu ning neid jääb eraldama polaarfront. See on tsoon, kus õhk kerkib ning tekivad tormid. Osa kerkinud õhust suundub tropopausi all tagasi subtroopikasse ja laskub koos ekvaatorilt tulnud õhuga. Polaarfrondi taga pöörab Coriolis'i jõud pooluse poolt tuleva õhu läände, seega on polaaralal valitsevaks idatuuled. Talvel tungib polaarõhk koos polaarfrondiga kesklaiustele ja vahel isegi subtroopikani. Frondi tsoonis kerkiva õhu pöörab Coriolis'i jõud tropopausi all itta ja tekitab seal tugeva läänetuule. Õhusaaste Õhusaaste allikaks võib olla nii looduslik kui tehislik protsess, mille käigus eraldakse õhku saasteaineid. Inimtegevusest pärinevate ainete kontsentratsioon sõltub piirkonda koondunud tööstuse iseloomust ja meteoroloogilistest tingimustest. Seetõttu on atmosfääri õhus püsivalt või perioodiliselt süsiniku-, lämmastiku-, väävli- ja
külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja 23 tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liikiErinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti kännuvõsu, mõned ka juurevõsu. Liike paljundatakse seemnetega, samuti vääristamise teel ja pistikutega. Lepp oli valitud Eestis aasta puuks 2004. aastal. Perekond valgepöök (Carpinus L.) [kárpinus]
Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Leppade juurtel elavad mügarbakterid ja kiirikseened on võimelised siduma õhulämmastikku ja lämmastikurikaste lehtede varisedes viiakse see uuesti ringlusse nüüd juba taimedele omastatava mullalämmastikuna. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liiki. Kahjuks on aga perekonna süstemaatika üsna keeruline ja erinevate autorite käsitluses tihti isegi vastandlik
annaabi.ee 
