Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
Võimet allutada eriline üldisele nimetab Kant otsustusjõuks (Urteilskraft). Kuna jutt ei ole
mitte subsumtsioonist empiiriliste mõistete alla, vaid aprioorsetest otsustustest, mis on alati
juba teostatud, kui mõni empiirline tunnetus realiseerub kogemusena, siis pole subsumtsiooni
probleem mitte empiirilise, vaid transtsendentaalse otsustusjõu probleem. Seetõttu räägib
Kant “otsustusjõu transtsendentaalsest doktriinist” – nende subsumtsioonitingimuste teooriast,
millele kogemuse maailm ja koos sellega otsustused tolle kogemusmaailma põhijoonte üle
alati juba alluvad.
“Otsustuste loogilise tabeli” ja sellest tuletatud “kategooriate tabeliga” on ette antud “puhta
aru kõigi üldprintsiipide süsteem”, mis kujutab endast inimliku kogemuse
“konstitutsiooni”. Selle kõrgeima printsiip ütleb: “kogemuse üldse võimalikkuse tingimused
on ühtlasi ka kogemuse objektide võimalikkuse tingimused, ja omavad seetõttu objektiivset