Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar
häälikud. Esmane jaotus alati täishäälik-kaashäälik.sagedasemad paarid: a-i, i-u, p-m,p-
t. Lihtsamalt artikuleeritavad häälikud omandatakse varem, keerulisemad hiljem. Eesti
keeles üks raskemaid häälikuid r, vähem s, l, k, õ.
Füsioloogilises puuded ehk eakohased vead: häälikute puudumine, häälikute
asendamine, häälikute vastastikune asendamine, häälikute moonutamine. lapse
artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende
dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu
korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad,
häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt
õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s.
Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides
positsioonides