Klassikaline saksa filosoofia
See on üksnes idee, mis oleks lahus subtantsist?
Substants puhtal kujul on üksnes idee – sellisele mõistele ei leia me kogemuses vastet.
Substantsi kogemus rakendus – mingi omadus on omane teatud objektile ehk substants
kannab seda omadust. Kogemuse piires, see mis on substantsionaalne, osutub teises suhtes
aktsidentsiaalsele. Leiduvad koguaeg sügavamad substantsionaalsed ja aktsidentsiaalsuses –
nii kaua kui oleme kogemuse piires. Kogemuse piires saab rääkida suhteliselt
substentsionaalsusest, mitte lõpule viidud. Teiseltpoolt, kui tuletada Aristotele arutluskäiku,
siis ta lähtus otsustusstruktuurist – otsustuse subjekt(vaata loengut eelmistest aastatest).
Absoluutses mõttes, subjekti ja predikaadi koht-sisaldus lauses. Subjekti, mis ei saaks
muutuda uuesti predikaadiks, pole olemas. Substantsi mõiste leiab kogemuses rakendust, aga
see on suhteline – aitab üldistada kaemusi. Lihtsubstantsi tuletamine aga see on juba idee,
millel kogemuses vaste puudub. Aga meie oma mina