"substantsionaalsus" - 1 õppematerjal

Klassikaline saksa filosoofia

millel kogemuses vaste puudub. Aga meie oma mina? Milliseks predikaadiks seda muuta? Näiteid sisemusest kogemusest – mida tuntakse, kujutletakse, mäletatakse jne. siin on subjektiks „mina“, mis ei saa muutuda predikaadiks, sest mina ei saa omistada millelegi – ülim subjekt, millele midagi omistada. „Mina“ võib olla see lihtsubstants, sest seda ei saa millelegi elementaarsele taandada. „mina“ kogemus ehk eneseteadvus. „mina“ olen see ainuke juhtum, kus on substantsionaalsus puhtal kujul – toetutatakse uusaegsele subjekti filosoofiale – meie hing on antud vahetult. Aga nii ei saa olla? apertseptsioon – empiiriline ja puhas. Esimene on eneseteadvus, kogemusele toetuv ja sellele saab rakendada suhtelise substantsionaalsuse mõistet, juhindudes aja-skeemist. Mitte analüüsitav isikumõiste, ei saa võtta osadeks. Puhas apertseptsioon on lihtne, aga see pole kogemusest antud ja seega pole olemas sellist objekti