Klassikaline saksa filosoofia
Ei saa aga substantsi tuvastada, mis pole aktsidents.
Seda päris substantsieelset ise ei leita ülesse. See on üksnes idee, mis oleks lahus subtantsist?
Substants puhtal kujul on üksnes idee – sellisele mõistele ei leia me kogemuses vastet.
Substantsi kogemus rakendus – mingi omadus on omane teatud objektile ehk substants
kannab seda omadust. Kogemuse piires, see mis on substantsionaalne, osutub teises suhtes
aktsidentsiaalsele. Leiduvad koguaeg sügavamad substantsionaalsed ja aktsidentsiaalsuses –
nii kaua kui oleme kogemuse piires. Kogemuse piires saab rääkida suhteliselt
substentsionaalsusest, mitte lõpule viidud. Teiseltpoolt, kui tuletada Aristotele arutluskäiku,
siis ta lähtus otsustusstruktuurist – otsustuse subjekt(vaata loengut eelmistest aastatest).
Absoluutses mõttes, subjekti ja predikaadi koht-sisaldus lauses. Subjekti, mis ei saaks
muutuda uuesti predikaadiks, pole olemas. Substantsi mõiste leiab kogemuses rakendust, aga