Caston Bachelard`i „RUUMIPOEETIKA“
Maalapsena
kasvanud Bachelard ei armasta Pariisi üürimaju, sest neil puudub vertikaalne mõõde, kuid
lõpuks lepib ta siiski hiigellinna ookeani mühinaga. Hurtsik on midagi ülimat. Siin on askeesi,
soojust ja kaitset.
Peatükis "Maja ja universum" tuleb B. majast välja mittemajja ehk maja negatiivi. Ta tajub
vana maja võitlust stiihiatega, "katsumused karastavad vana maja" (Rilke). Maja lõikab kasu
võitlusest rajuga. Maja ja universumi vahel valitseb dünaamiline dialektika. Jumala
substantsini jõuab Bachelard vaid korra. Läbi Wagneri mainitakse ingleid, Püha Graali ja
Jumalat.
Peatükk "Sahtlid, kirstud ja kapid" tuletab meile meelde, et kord peab olema majas ja ka
mõtetes. Kui oled ärkvel, oled tõeliselt elus. Sahtlite põhjad on lõputud, kirstud kaunistatud,
kapid lukustatud ja neid on raske avada.
Peatükis "Pesa" hakkab absurd ja hullus tuure üles kruvima. Kuid ärgem unustagem -
Bachelard töötas kümme aastat postiametnikuna ja seejärel matemaatikaõpetajana. Tema
annaabi.ee 
