HEGEL
kuuluvad teadvus ja subjektiivsus. Jumala inkarnatsioon Kristuses kujutab Hegeli jaoks
ajalooliselt ja kogetavalt Jumala seesmist vajadust väljendada ennast milleski teistsuguses
inimeses, kellel on keha ja ajalugu.
See on vahetu olemine, mis läbi lõpmatu ahastuse vahetust jumaliku ja inimliku loomuse ühtsusest
teadvuseni jõuab aga seda alati kooskõlas vahetu olemise ja oma substantsiaalsusega, nii et nende
substantsiaalset ühtsust ei kahjusta surelikkus, nõrkus ega teistsugusus. Või teisiti väljendades:
jumaliku ja inimliku loomuse ühtsuse substantsiaalsus jõuab inimkonna teadvusse sel viisil, et
teadvus näeb üht inimolendit Jumalana ja Jumalat inimesena selline on taolise kogemuse
paratamatus ja vajalikkus.
Pattulangemine
Taaskord esitab Hegel filosoofilise teisendi religioossest kujundist inimese pattulangemise