Eesti kirjakeele sõnavara eksam
kuhugi jne;
3) osutussõnad e deiktikud, nt seal ta seisab deiktik seob lausungi ja kõnehetke olukorra või keeleväljendi ja
konteksti tähendus sõltub kasutussituatsioonist, saab mõistetavaks konteksti toel (kus? millal? kes?);
4) ilma leksikaalse tähenduseta sõnad need on foneetilis-ortograafilised sõnad, mis ei kanna omaette
tähendust ja mida kasutatakse morfoloogiliste afiksite asemel. Verbiparadigmas on sellised nt abiverbid,
substantiiviparadigmas nt artiklid. Neid sõnu nimetatakse sageli sünsemantilisteks e semantiliselt tühjadeks
sõnadeks. Vaieldav on konjunktsioonide ja adpositsioonide pidamine sünsemantilisteks sõnadeks, kuna neis on
sageli olulisi tähenduselemente. Näiteks on oluline vahe, kas väljendada kassi ja diivani omavahelist suhet
adpositsiooni taga, peal või all vahendusel või kas fraase seob sidesõna ja või või, nt Ta rääkis ajast ja
rahast. Ta rääkis ajast või rahast;