värvingut. Filosoofiline sihipärasuse põhimõte ei ole samane vulgaarse ettenägemisega religioosses mõttes. Hegeli arusaamises tähendab sihipärasus lihtsalt seda, et ajaloolistes protsessides on oma suunitlus, mõte. Ajaloos teostub progress. Niisiis avaldub ajaloo mõistuspärasus kahel kujul: seadus ja sihipärasusena. 2.3 Ajalooline progress ja vabadus Hegel rõhutab, et ajalugu teostub vaimses sfääris. Ka loodus mängib siin mõningast rolli, kuid substansiaalseks on siiski vaim ja tema areng. Vaimu olemuseks on vabadus, kuid arengu erinevatel astmetel teadvustab vaim endale erinevalt oma olemust. Vaimu areng seisnebki üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Hegeli arvates on vabadus tunnetatud paratamatus. Vaba on imene siis, kui ta näiteks seaduste täitmist ei võta kui välist sundust, vaid on seesmiselt omaks võtnud nendest seadustest tuleneva käitumisviisi. Hegeli mõtteavaldused eelneva kohta:
kirjapandud või võib ta olla ka kirjutamata? Kuidas me vaatleme ja defineerimine põhiseadust? Võib rääkida kahest dimensioonist: 1.Normatiivne dimensioon ja empiiriline dimensioon (sõnal konstitutsioon) Normatiivses tähenduses on ps normikogum. Empiirilises tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt) . (T. H. Ilves:,,PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.") 2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja sisuliseks (substansiaalseks). Formaalses mõttes on PS-l teatud tunnused: ta on antud autoriteedi poolt, tema muudetavus on raksendatud, ta on kõrgeim õiguslikus hierarhias, ta on õiguslik alus lihtnormide andmiseks. Sisulises mõttes on PS tunnusteks: seal on kirjas kõrgeimate riigiorganite õigused ja pädevused, õigusstruktuuri põhilised eesmärgid, individuaalse vabaduse tagatised, poliitilis e tahte kujunduse protsess e. siis kõige olulisemad valdkonnad riigi funktsioneerimise ja isikuga suhte valdkonnas