) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt
SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest - kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt
annaabi.ee 
