majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. riik võib mõjutada majanduskäitumist subsiidiumiga e juurdemaksuga 4. riik võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadusele (stipendiumid, pension) ühishüved on need kaubad ja teenused mida inimesed tarbivad kollektiivselt, turu vahenduseta (haridus, tervihoid, julgeolek, kultuur) 1. loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale 2. ammendamatud võrdsed kõigile riigieelarve on tulude ja kulude plaan, mille koostab valitsus. Eelarve võetakse vastu riigikogu poolt teise kalendrikuu lõpus
pensionisüsteem. Lääne-Euroopa riikide pensionisüsteemid on välja kujunenud juba 19. sajandi lõpul, 20.sajandi algul, endistel NSV Liidu riikidel on aga enne iseseisvumist olnud ainsaks pensioniks riiklik pension. Riikides, kus pensionisüsteemid olid juba loodud kasutati 3 peamiselt kahte tüüpi pensionikogumist: pool panustab töötaja, pool tööandja (koos riigipoolse subsiidiumiga) ja teine, mida finantseeriti maksude arvelt. Neist esimene on kasutusel näiteks Saksamaal ja teine Taanis. (Bonoli, 2000) Eri riikides töötamisel pensioni kogumine on tänapäeval maailmas suureks probleemiks. Üsna sage on see, et pensioni väljateenimiseks on vajalik töötada antud riigis teatud arv aastaid ning tihti oleneb pensioni suurus ka staazist. On ka riike, millel on vastastikune kokkulepe liita mõlema riigi tööstaaz kokku. Selline staazi arvestamine järjest
annaabi.ee 
