2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane
Leppmääris aga suu punaseks. Jalakas Lääne euroopas männiga sarnaselt. Loeng 11 Maitsetaimed Kikkaputke juur ametlikvürts Nõmmeliivatee / pune võrdsedvürtsid Kollane karikakar pigem toidu värvimiseksv või looma liha vürtsina, õisikud. Puju/koirohi rasvane liha. Lõhnhein(lääne) fumariin/rotimürk. Annab eha heina lõhna nagu maarjahein.Maarja ja harilknii head ei pidavat olema. Maitsestatakse ka viina subrofka, pühvli viin. Mustsõstar teed, kurgi maitsetamiseks Laugud-toiduja matsetaimena.Karu/mets/muru(sibula maitselne) on küüsaugu maitselised. Ristlauk võib olla asenduseks. Ristõieliste seemned- põldsinep. Tühjale kõhule paar sp kanget ja kirab ootab. Kadakas marjad ja oksad õlle tegemisel. Humal õllemaitsestaja Metspipar pipra asendaja. Hea musta pipraõhnaga, pidavat olema mürgine. Pole hullu kui vähe normaalselt kasutada.
annaabi.ee 
