Biogeograafia
lagundamist seal praktiliselt ei toimu. Tulemuseks on küll toitaineterikas kuid
väga liigniiske muld, kus suudavad elada vähesed taimed.
Veekeskkonna ulatus ning jaotumine.
· Polaaralade vete temperatuur on kogu aeg madal ja kestev jääkate neelab
valgust ning takistab vete tsirkulatsiooni. Fütoplanktonil on ainult üks
lühiaegne kevadine maksimum. Siiski on elu meres nendel laiustel võrratult
rikkalikum kui maismaa jääkõrbes.
· Subpolaarsed vööndid (subarktiline ja subantarktiline) on talvel kaetud
jääga, suvel on nad jäävabad. Jää tekkimisel vesi jaheneb ja muutub
soolasemaks, mis tingib veemasside vertikaalse liikumise ja koos sellega
rikastumise hapniku ja mineraalainetega. Suvel, mil päev on pidev, areneb
neis tingimustes väga rohke plankton - kõigi teiste mereorganismide
toiduahelate alguslüli.
· Parasvöötme vetes on samuti ilmsed aastaaegade erinevused ja toimub vee
annaabi.ee 
