Psühhedeelne muusika 1960. aastatel: eeldused ja lugu
olid 1960. aastate keskpaigaks liikunud palju vabameelsete hoiakutega noori, ühendati
need kaks ja nii sündiski acid rock, mida võib lugeda hipiliikumise alustalaks. Kõige
väljapaistvam bänd seda esindamaks on vast Grateful Dead. Ehkki tol ajal arvati, et
nende näol on tegemist vaid paari karvakasvanud asjaarmastajaga, olid Grateful Deadi
liikmed kõrgelt haritud muusikainimesed, kelle eeskujud olid Karlheinz Stockhausen,
John Cage ja Morton Subotnick. (Scaruffi, P. (2009). Psychedelia 1965-68. [www]) Iga
nende pala meenutab helide orgiat: trummid taovad LSD-tripi pulssi, elektroonilised
instrumendid maalivad ekstaatilisi helimaastikke, klahvid oigavad nagu
katakombidesse peidetud tondid, vokaalid moodustavad veekeeriseid. Kõike seda
saadab klavessiini, trompeti ja tselesta kakofooniline kokkumäng. Ehkki Grateful Dead
(ja tema kaaskondlased) oli tol ajal pigem põlu all kui hinnatud kollektiiv, sisaldus
annaabi.ee 
