PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT
Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid.
Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei
omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli.
Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus:
A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog
B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog
C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist.
Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt
vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib
pigem segatüüp.
Romaine liigitab kakskeelsust selle järgi, mis keelt vanem räägib ja mis kogukonnas domineerib ning mida
lapsele õpetatakse.
Kakskeelsuse tüübid vanusest lähtuvalt:
annaabi.ee 
