KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL
tõustes hakkab toimuma intensiivsem soojusteke, nahaveresoonte spasmi tõttu soojuskadu
väheneb. Selles staadiumis on haige kahvatu ning tal on külm. Temperatuuri kiire tõusu
puhul tekib haigel vappekülm; naha- ja skeletilihaste kokkutõmbumise tagajärjel antakse
ära rohkem soojust. Olles tõusnud teatavale tasemele, võib temperatuur samal tasemel
püsida mitu päeva, üks- kaks nädalat ja kauem, mille puhul on tegemist püsiva palavikuga
(febris continua). (Kristman 1978: 52).
Subnormaalsel kehatemperatuuril on kliiniliselt väiksem tähendus kui palavikul, kuid peab
teadama, millistel juhtudel võib seda ette tulla. Kõige suuremat kehatemperatuuri langust
täheldatakse madala välistemperatuuri korral, külmumisel, mille puhul inimene võib
kehatemperatuuri ülemäärase languse tõttu surra. (Kristman 1978: 55).
1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine
Kõige suuremaks abiks temperatuuri kõrvalekallete avastamisel on kehatemperatuuri
mõõtmine
annaabi.ee 
