Arheoloogia referaat - Neoliitikum
pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu, eristudes niiviisi nendest
piirkondadest, kus neoliitikumi mõiste on seotud üleminekuga viljelusmajandusele.
Majandusmuutustel põhineva periodiseeringu kohaselt võiks neolitiseerumisest Eestis rääkida
alles meie poolt kasutatava kiviaja kronoloogia kõige hilisemas järgus, mistõttu mõnikord
kasutatakse sellele eelnenud keraamikaga kiviaja kohta edasi mesoliitikumi nimetust või
termineid subneoliitikum ja metsavööndi neoliitikum.
Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: (1) Narva, (2) tüüpilise
ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on
püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad
paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal
on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub