INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Rakk on vähimaks ühikuks, millel on elusa aine
(mateeria) omadused ainevahetus, ärrituvus, liikumine ja paljunemine. Rakud ja nende
poolt toodetud rakkudevaheline aine moodustavad kudesid, mis on omakorda
bioloogiliseks ehitusmaterjaliks elunditele. Rakud on mikroskoopilised struktuurid, nende
suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning raku elu- ja töötsüklist.
2.1. Raku ehitus
Iga rakk on eristunud raku membraaniks, tsütoplasmaks ja tuumaks.
Raku membraan on submikroskoopilise ehitusega kolmekihiline kile, mis on
poolläbilaskev ja reguleerib raku ja selle väliskeskkonna vahelist ainevahetust.
Tsütoplasma on heterogeenne (erisugune, eritekkeline) elusollus, mis sisaldab peale
põhiplasma ka mitmesuguseid raku funktsionaalseid osakesi- raku organelle.
Raku tuum asetseb raku keskosas ja kujutab endast enamasti kerajat moodustist. Tuumas
saab eristada membraani, kromosoome, tuumakesi ja tuumaplasmat. Tuum on
ümbritsetud poolläbilaskva membraaniga