Meditsiiniajaloo konspekt
contrariis). Koolkond eelistas taimseid vahendeid, neid tuntakse galeenikalide nime all.
Märkimisväärselt panustas farmaatsia arengusse keskaegne araabia-islami teadus (alkeemia).
Tegemist oli tsivilisatsiooniga, kus sisuliselt tekkis kaasaegne keemia. Araablased võtsid
kasutusele destilleerimise, seega ka alkoholi. Araabia alkeemikud (tuntuim tegelane ilmselt
Jabir ibn Hayyan, kes elas 10. sajandil) võtsid kasutusele ka filtreerimise, kristalliseerimise ja
sublimeerimise.13 Araablased andsid nimed mõistetele nagu alkohol, suhkur, siirup, leelis jne,
nad kehtestasid ravimivalmistamisele standardid ning soovitavad hinnad, sisuliselt lõid
farmakopöa. Teoorias jätkasid nad humoralismi lainel. Tähtis aspekt araabi-islami farmaatsia
arengu jaoks oli selle tsivilisatsiooni lai geograafiline haare. Araablased haarasid oma materia
medicasse kordades rohkem termineid, kui oli olnud nt Antiik-Kreekas (Dioscoridese materia
annaabi.ee 
