Tahke keha mehhaanika.
Aurustumiskõvera punktidele vastavat auru nimetatakse küllastavaks. Sulamisel ja
aurustumisel massiühiku kohta neelduvat soojushulka nimetatakse vastavalt
sulamissoojuseks ja aurustumissoojuseks q, mõlemad sõltuvad rõhust.
Kui me hakkame isobaariliselt soojendama tahket ainet olekust A (joon.5.12), siis läheb see
punktis A1 otse üle gaasifaasi, sellist protsessi nimetatakse sublimatsiooniks, sellega kaasneb
sublimatsioonisoojuse neeldumine.
Aurustumiskõver lõpeb kriitilises punktis Kr. Nii on võimalik aine viia vedelast olekust
(punkt D1) gaasilisse (punkt D2) aurustumissoojust kulutamata (punktiirjoon D1-D2).
Joonisel 5.12 kujutatud sulamiskõver on vertikaalist vasakule kaldu. See vastab ainetele,
mille tahke faas on väiksema tihedusega kui vedel. Selliste ainete põhiline esindaja on vesi,
siia kuuluvad veel malm, vismut ja antimon. Rõhuva enamuse ainete korral on sulamiskõver
annaabi.ee 
