õiguspsühholoogia
Teiseks saab moraalset arutelu
kasutades õigustada halba käitumist, näiteks neutraliseerimistehnikate abil. Sykes ja Matza54 nimetasid seda ,,kõrgemal
tasemel argumentide esitamiseks", kui näiteks kurjategijad põhjendavad oma tegusid vajadusega aidata sõpru või perekonda.
See näib esmapilgul moraalne, kuid tegelikult ei ole.Kolmandaks varieeruvad moraalireeglid eri sotsiaalsetes keskkondades
ning mis on õige ühes situatsioonis, pole õige teises. Kurjategijad on sageli mõjutatud subkultuursetest normidest (kambad,
vanglakeskkond), millele allumine tagab sotsiaalse positsiooni. Üks ja sama inimene võib eri keskkondades kasutada erinevaid
moraalipõhimõtteid (nt ööklubis, peol ja akadeemilises ümbruses).Kokkuvõtvalt võib intelligentsuse ja kriminaalse käitumise
kohta öelda, et ajalooliselt tunnistati esmalt kindlat seost madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates
umbes 1930. aastatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat