Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi.
Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest neomarxism ja semiootika lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi.
Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi.
annaabi.ee 
