Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima Viinamarju kasvatatakse parasvöötmelises ja subtroopilises kliimavöötmes. Ideaalseks kliimatüübiks peetakse vahemerelist tüüpi kliimat ja seda eriti tumedate viinamarjade kasvatamiseks. Heledad marjad võivad sageli anda head tulemit ka kontinentaalse kliimaga aladel. Tumedad marjad: Hea vahemereline, mereline, subkontinentaalne. Võimalik kontinentaalne. Heledad marjad: Hea kontinentaalne, subkontinentaalne. Võimalik mereline, vahemereline. Pinnas Head pinnasetüübid viinamarjade kasvatamiseks: Tumedad viinamarjad: Lubjakivi, kriit, argilliit, vulkaaniline Heledad marjad: Kiltkivi, savi, argilliit, mergel Kliimat, mikrokliimat ja pinnast nimetatakse veininduses sõnaga terroir. Terroir on kindlate tingimuste kogum, mis vastab igale konkreetsele veinipiirkonnale ja ka veiniaiale
katioonides peamiselt Na, Ca, Mg, anioonidest Cl, SO4, HCO3, CO3. Maailmameri 93%, põhjavesi 4,1%. Maakoor-Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalidest, assotsiatsioonidest, sette-, tard-, ja moondekivimitest. Kontinentaalne maakoor-koosneb lähedaselt graniidilie, sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid. Ookeaniline- koosneb peamiselt basaldist, vähem ränioksiide, rohkem magneesiumis ja raua ühendeid. Nende vahel on subkontinentaalne maakoor ehk üleminekuala. Kõigi keskmine paksu 20 km, tihedus 2,7. Koostis: Hapnik- 47%, Räni(Si) 28%, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K. Elusaine ehk biomass- kõige väiskem osa biosfääris. Koosneb H, C, O, P, N; S- biogeensetest elementidest- kõik taime aj loomariigi esindajad, keerukamad orgaanilised molekulid. Autotroofi- ise suutelised sünteesima eluks vajalike orgaanilsit ainet, heterotroofid- kasutava aga organismivälist orgaanilist ainet. Elementide levik:
vett (magevett). Maakoor Maakoor Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Maakoore paksuseks loetakse tema ulatust kuni Mohorovicei piirini. See on maakoore ja vahevöö vaheline piirkond, kus seismiliste lainete kiirus järsult suureneb. Maakoore juures eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist maakoort. Nende vahel asub üleminekuala, nn. subkontinentaalne maakoor. Ookeanide maakoor koosneb peamiselt basaldist, kontinentaalne on aga lähedane graniidile, võrreldes basaltidega sisaldab ta rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid. Maakoore keemiline koostis on määratud põhiliselt kaheksa elemendiga: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K. Nad moodustavad maakoore põhilise massi. Kontinentaalse maakoore pinna moodustavad 80% ulatuses settekivimid.
annaabi.ee 
