Katarakt
Patsiendid võivad esmalt märgata kujutist hägusust, just siis kui lääts hakkab kaotama oma
omadust eristada eraldi asetsevaid või iseseisvaid objekte. Patsiendid tunnetavad kõige pealt
nägemishäireid, siis nägemise vähenemist ja lõpuks võib nägemine täiesti ära kaduda.
Nägemishäire aste, mis on põhjustatud katarakti poolt, sõltub suuresti läbipaistmatuse
lokalisatsioonist ja suurusest. Aksiaalsed läbipaistmatused mis haaravad tuuma või
tsentraalseid subkapsulaarseid alasid põhjustavad palju rohkem halvavama nägemiskaotuse,
kui seda teevad perifeersed läbipaistmatused.
Tuumaskleroosiga patsientidel võib areneda läätse müoopia, mis on põhjustatud tihkema läätse
suuremast refraktaarsest omadusest. Siis kui katarakti suurus läheb suuremaks, siis patsiendid
muutuvad järjest rohkem lühunägelikumaks. Patsiendid võivad järsku avastada, et nad on
võimelised lugema ilma prillideta, mida neil on eelnevalt vaja läinud