õpiku peatükid 1-7 vastused
terviku: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne koosseis, käitumise objekt, käitumise
objektiivne koosseis.
3. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Subjektiks (õigusrikkujaks) võib olla inimene, nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriiki
kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, deliktivõimet
omav isik. Õigust ei saa rikkuda vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud ega alaealised.
4. Mida hõlmab õigusrikkumise subjktiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje
tunnusena etendab süü?
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte
suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Olulised on subjektiivse külje
seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud
suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast
faktiliselt toimepandud tegu