Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)
Õnn
1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Platon:
Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine.
Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast.
Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct
Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on
ohjeldatud(mõõdukus)
Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev
õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes. Naudingud
meelelised, vaimsed. Kes tunnetab(armastab) ilu, elab elamisväärset elu
Aristoteles:
Õnn on hinge toimevõime vastavalt loometäiusele tervikuna tähendab oskust
mõistuspärselt toimida.
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on
vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust.