Tsiviilõiguse üldosa
üksikisikute huve. Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõigus aga
üksikisikute huvidele. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise aluseks on ka
subordinatsiooniteooria, mille puhul lähtutakse õigussuhte poolte erinevast õiguslikust
positsioonist. Avaliku õiguse puhul ei ole õigussuhtes osalejad võrdsed, avalikule
õigusele on iseloomulikud alluvussuhted. Eraõiguses, vastupidi, on tegemist võrdsete
pooltega, tegemist ei ole alluvussuhetega, vaid eraõiguse subjeltid saavad ise vabalt oma
käitumist määrata vastavalt privaatautonoomia põhimõttele. Huvi teooria puhul on
avalik-õiguslikud alluvussuhted, kuid eraõiguses põhinevad suhted võrdsusel. Avaliku
õiguse ja eraõiguse eristamise aluseks on ka subjektiteooria e täiendatud
subordinatsiooniteooria, mille kohaselt avaliku õiguse hulka kuuluvad need
õigusnormid, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja.