keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida. Refleksiooni läbi kujunevad indiviidil enesehinnang ning minapilt, areneb käitumist ja mõtlemist reguleeriv normiteadvus. Refleksioon võimaldab saada teadlikuks oma subjektsusest, kogeda end mõtleva, arutleva ning hinnanguid andva isiksusena. S Sekundaarne sotsialiseerumine - indiviidi kujunemine ühiskonda mõjutavaks ning selles muutusi ellukutsuvaks subjektiks. Sotsiaalne identsus - kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase reageerimisest neile, erinevate rollide täitmisest mitmesugustes situatsioonides, vanematelt ja teistelt lähedastelt ning erinevatest eluolukordadest õpitu põhjal.
inimestega. Ühel pool on ühiskond, teisel pool on indiviid. Õigusliku sotsialiseerumise sisu ja eesmärgid kõige üldisemas plaanis, esitatuna õiguse ülesannete kontekstis, seisnevad selles, et kaasata indiviid (või nende grupp või sotsiaalse koosluse muu osa) ühiselu protsessi selle aktiivse osalisena läbi iseenda seisundi ja kuuluvuse ratsionaalse tunnetamise ning siit johtuva normse enesemääramise. Lähtuvalt oma tunnetatud kuuluvussuhtest (subjektsusest, identiteedist), määratleb (formuleerib) subjekt oma konkreetsed õigused ja kohustused iseenda ning teiste subjektide suhtes. Ehk teisisõnu, õigusliku sotsialiseerumise protsess tähendab ennekõike subjektsuse kujunemist ja kehtestamist ratsionaalsel normatiivsel tasandil. Õiguslik sotsialiseerumine on protsess, milles kontsentreeritult avanevad õiguse kui sotsiaalse nähtuse, samuti inimese individuaalse õigusliku olemise põhimomendid. Samas õiguslik
annaabi.ee 
