Morfoloogia
Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad
pöördetunnustena. Need esinevad:
a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas;
b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud;
c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage.
Kindla ja tingiva kõneviisi eitavas kõneliigis ning kaudses kõneviisis pöördetunnused puuduvad ja
subjektisikut väljendab vastav isikuline asesõna või nimisõna, nt Ma ei ela Tallinnas. Ma ei räägiks sinuga
niisama. Sa elavat Tallinnas. Jüri elavat Tallinnas.
Ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on kõneleja ise, ntMa elan Tallinnas.
Ainsuse 1. pöörde tunnus on alati n, mis liitub tüvele (ela/n) või eelnevale aja- või kõneviisitunnusele
(ela/si/n, ela/ksi/n).
Mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on mitu ja kõneleja kuulub nende hulka,