Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
Siin on aga see raskus, et teaduslik teadmine on niinimetatud objektiivne teadmine, puhas
teadmine objektist. Niisugust teadmist iseloomustab muuhulgas see, et seda püütakse
metoodiliselt välja eristada, abstraheerida igasugustest väärtushinnangutest uuritavate nähtuste
4
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
kohta. Viimaseid käsitatakse objektiivse teadmisega kokkusobimatu subjektiivsusena. Kuid
väärtushinnangud on üheks oluliseks aluseks, kui me otsustame oma tegevuse otstarbekuse üle.
Seetõttu ei saa teadus meile ütelda, milliseid eesmärke tuleks endale seada, selle seos inimese
elutegevusega on vahendatud selle abstraktsiooni kaudu, mis teeb võimalikuks objektiivse
teadmise. Niisuguse teadusliku maailmapildi lähtekohalt vaadeldes võib maailmamõistmises
eristada kolme komponenti:
1) kognitiivne külg, st. maailma kirjeldused ja seletused,
2) väärtushinnangud,
annaabi.ee 
