Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss. 43. Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik.
Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss. 43. Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik.
annaabi.ee 
