lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. Subduktsioonipiirkonnad, tuntud ka kui aktiivsed ookeaniääred, algavad ookeani poolt ookeanisüvikuga - "uppuva" laama vahevöösse vajumise lähtekohaga. Kui protsess areneb ookeanilise koore sees, ehitatakse subduktsiooni käigus tekkiva basaltse ja andesiitse magma poolt süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaaniline saarkaar. Kui aga ookeaniline litosfäär "upub" vahevöösse vastu mandri äärt tekib viimasele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda
Plastilised pinge kadumisel keha kuju ei taastu, tekivad paindelised deformatsioonistruktuurid kurrud. Rebend e haprad pinge tulemusel keha katkeb, tekivad nihkelised (rebend-) deformatsioonistruktuurid lõhed, murrangud. Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel, mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult. Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad. 7 Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades. Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades. Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef) Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km. Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga
annaabi.ee 
