Looduskatastroofid
liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel ei ole, mistõttu toimub nendevaheline pidev
hõõrdumine ja kokkupõrked. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal
toimub laamade lahknemine, tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut
magmat. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine,
mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Nii
lahknemise kui sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasneb vulkaaniline aktiivsus.
Vulkaanide tüübid
Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks.
Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis
tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine).
Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid
esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase.